Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
ESTlENGlRUS

Webbyt Infotahvel

Oktoober 2020
Tagasi  Edasi
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 


Külade ajalugu

Print

Ajalooürikutes on Sammastet esimest korda mainitud 1789. aastal ja Rimmut mõni aasta hiljem. Rimmu oli 19. sajandi II poolel tolleaegse Kaarli valla administratiivseks ja ka kultuuriliseks keskuseks. Siin asusid vallamaja, vaestemaja, kõrts ja kool. Sammaste külas asus Kaarli vallakool, mis varem kandis nime Sammaste kool ja hiljem oli Araku algkool.

19. sajandil olid siin koolmeistriks ja koolijuhatajaks Laarmannide kolm põlvkonda: Mats Laarmann (koolmeister aastatel 1824-1855), Märt Laarmann (koolmeister aastatel 1855-1894) ja Mats Laarmann juunior (koolmeister aastatel 1894-1910). (Tiideberg 2004, lk 85; Rimmu raamatukogu kroonika)

 

Kaarli vald – Tähtsamad nopped 

1824.a. Mats Laarmann Araku kooli õpetaja

1850.a. Urite Leimann hakkas puhast rukkileiba tarvitama.

1855.a. Rimmu mölder Treffner võtab kasutusele suur sae ( nurgasae )

1855.a. Märt Laarmann Araku kooli õpetaja

1857.a. Ilmuma hakanud ajalehe „Perno Postimees“ tellisid esimesena kooliõpetaja Mart Laarmann ja vöörmünder Jaak Rand Kõre talust.

1859.a. Peeter Ruubel Kääriku talust „ Kaunimad laulud...“sõnade autor.

1863.a. Nahksepa Raekson ja Torimu Ilus teevad majadele korstnad ja tubadele lõõrid.

1864.a. Kõrnitsa Ruubel ehitab esimese häärberi s.o. loomadest ja loomapidamisest lahus elumaja, 4 aastat hiljem teevad sama ka Taru Raekson ja Torimu Ilus.

1866.a. Nahksepa Kissa hakkab kasvatama ristikheina ja 3 aastat hiljem ostab suure saha, sest harkadraga ei saanud ristikheinamaad künda.

1887 – 1917.a. Rimmus Kaarli vald, Halliste kihelkond. Täpne eraldumise aasta ei ole selge. Vald asus kahes mk-s: politsei- ja kohtualluvuslikult

             (kohtu-uurija ringk - Pärnu III)  Pärnumaal, halduslikus tähenduses aga Viljandimaal.

1870.a. Jaak Rang vallakohtu, Kindlustuse Seltsi ja Tuletõrje Ühingu esimees

1871.a. moodustas Kaarli Õisuga ühise valla.

1871.a. Jaak Sõggel tuntud rahvaluule koguja, tegi kaastööd ajalehtedele.

1871.a. Nahksepa Raeksonid on kodus tarvitusele võtnud lauanoad, kahvlid ja kohvi.

1872.a. ehitati Kaarli vallamaja, ehituskulud 1040 hõberubla, juurdeehitisena valmis 1888 aastal tall. Rehi ja tõllakuur valmisid 1866 aastal.

             Elumaju 45

             Elumajad rehedega 31

             Rehed     32

             Laudad, tallid  89

            Aidad, saunad, tallid  76

1873.a. Peeter Priikask Torimu talust, Penuja Haridusseltsi esimees, Piimaühingu juhataja.

1873.a. Mats Laarmann Araku koolmeister, Pärnu põllumeeste seltsi ja Piimatalituse esimees, Pärnu maavolikogu esimees, Riigikogu liige.

1878.a. Nahksepa Kissa hakkas maid torutama ( drenaazi abil maad kuivendama )

1885.a. Peeter Ruubel Kääriku talust lõpetas 1914 Moskva ülikooli õigusteaduskonna, EV Välisministeeriumi jurist-konsultant, Noor Eesti liige jne.

1887.a. Mats Kissa Nahksepa talust, insener, Abja linavabriku asutaja, ehituse juhataja, Abja linna-ja värnitsatööstuse o-ü direktor, Halliste Põllumeeste Seltsi esimees.

1890.a. Torimu Ilus peksab hobumasinaga vilja.

1898.a. ehitati Valla vaestemaja, maksumus 1100 rubla ja saun valla vaestemaja juurde ehitati 1901 aastal.

1901.a. Nahksepa Kissa ostis hobureha.

1902.a. Soo-Otsa Raekson ostab aurugarnituuri ( masina )

1904.a. Koolimaja juurdeehitus

1905.a. Kuninga Mossa soetab heinaniidumasina.

Kuni 1917 .a. Rimmu Liivimaa Kubermang, Pärnu maakond, Halliste kihelkond.

1938 – 1950 .a. Rimmu oli vald (Halliste kihelkond, Viljandimaa) Esimene vallavanem oli Peeter Reiman. 1939. aastal oli vallas 1945 elanikku.

1939.a. läks Uue-Kariste vald Pärnumaa alt Viljandimaa alla ning Uue-Kariste ja Kaarli vallast sai uus Rimmu vald.

Alates 1991 .a. Rimmu Halliste vald, Viljandi maakond

              Jne....  

 

MUUSUKA JA LAUL KÕLAB JÄLLE

 

1868.a. aastast alates asutas Märt Teng oma viiulikvarteti ja metsaülem Juhan Limbergi juhatusel loodi Kaarlis meeskoor. Kaarli muusikaelu loojaks ja seltskondliku elu juhiks sai Torimo Mihkel Ilus, kes alates 1876 aastast olles Araku koolis teiseks õpetajaks.

Vahepeal oli väike paus, siis tuli ja tõi värsket jõudu endaga kaasa uus kooliõpetaja Kurvits, kes hea muusikaande saanud Tallinna konservatooriumis kooride juhendamises.

Kurvitsa juhendamisel harjutab 15 liikmeline mängu- ja segakoor.

1934 .a. mil möödub 60 aastat alalise mängu ja laulukoori asutamisest Kaarlis. Sel puhul korraldati suurem suvepidu ja välja anti brosüür, milles tuletati meelde neid tegelasi, kelle õlul ja hoolimisel väike Kaarli vald on omandanud selle kultuurilise ilme, mis teda tõstis kõrgemale oma naabervaldadest.   

 

 

NAISED KOONDUVAD PERENAISTE SELTSI ÜMBER 

1931.a. asutatud perenaiste selts on suutnud oma ümber koguda siinsed kaaluvamad jõud, kes on mõndagi korda saatnud. 1934.a. sügisel Viljandi näitusel äratas suur väljapanekute kogu üldist lugupidamist ja tunnistati kõrgema auhinna vääriliseks. See andis tõuke ka Kaarli  hariduse seltsile.   

www.web2.ee
Web2